Ujumise positiivsed mõjud

Ujumise mõju teie kehale ja vaimule:

- aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani

- arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid.

- parandab liikuvust

- aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine

- veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele

- veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu

- kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam

- kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju

- kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime

- aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga

Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva. Valdavalt jooksmisega või jalgrattasõiduga tegelevad tervisesportlased võiksid vahelduseks samuti ujumas käia, erinevad spordialad võimaldavad enam lihaseid tugevdada. Samuti on ujumine soovitav taastumisprotseduur teiste spordialade harrastajatele, sealhulgas tippsportlastele.

 Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele:

- ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele

 - ujumine ei tunne vanusepiire

- vigastuste risk on ujumises väike

- ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral

- lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel

- veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem

- ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel.

Terviseprobleemid ja ülekoormusvaevused ujumises.

Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas, dussi all.

 Basseinivesi võib tekitada ka nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga.

Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia.

Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises.